Artikkel ajalehes Vali Uudised: Jackie ja Harry Leesment õpetavad olema Jumalaga sõbrad

avaldatud 18.08.11 16:26

Artikkel Põltsamaa piirkonna ajalehes Vali Uudised 10.08.2011 (tiraaž 2000 tk)

Jackie ja Harry Leesment õpetavad olema Jumalaga sõbrad

Ühed Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku koguduste taasrajajad, Austraalias elavad misjonäridest abikaasad Leesmentid, käisid juuli lõpus külas ka Põltsamaal. Tuleb tunnistada, et nende tee sõpruseni Jumalaga on väärt õppetund ka kõikidele meile, kes me kobame veel oma eluteel pimeduses ning otsime midagi, mis annaks meie eksistentsile mõtte ja teeks meid õnnelikuks.

Nii sünnilt (sündis ta Tartus) kui verelt eestlane Harry Leesmenti teekond Austraaliasse on olnud kirju ja tõsiselt katsumusterohke. Suure sõja ajal põgenes ta ema koos tema ja vennaga esiti Saksamaale ning sealt viis elu neid edasi Austraaliasse. Harry oli tol ajal vaid kaheaastane ja vend Mart nelja ja poole aastane. Rindejoon lähenes ning nende isa vannutas ema lastega põgenema, lubades, et otsib nad hiljem üles. Aga suured sõjasegadused ei lasknudki perel enama kokku saada ning lõpuks usuti, et teine pool on hukkunud. Aeg tegi oma töö ning Eestisse jäänud isa leidis endale hiljem uue kaasa, kellega sai luua uue ja õnneliku pere, kuid ema uus kooselu ebaõnnestus.

„See mees nägi pealt, kuidas tema naine ja laps laeval hukkusid ning nähtu jättis psüühikale tõsise jälje. Üldse oli see hirmus aeg. Inimesed olid hingelt väga katki ja kõik läbielamised tegid oma töö, saadi tohutuid hingetraumasid. Oma lapsepõlvest mäletangi kogu aeg hirmu ja põgenemist,“ meenutas Harry Leesment oma lapsepõlve. Allesjäänud perega liitus hiljem ka tema ema Inglismaal elanud õde Inga.

Ka Harry emale vajutas läbielatu sügava haava, murendades naise tervist viimase piirini. Süda, mis sai tunda palju aastaid sedavõrd suurt muret, hirmu ja valu oma pere pärast, tahtis lõpuks üles öelda.

Sündisid imed

Ja siis sündis esimene ime Harry Leesmenti elus.

„Põgenike laagris olles, kui ema tervis läks ikka hullemaks, tuli sinna üks evangelist, kes ühes telgis palvetas haigete eest. Ja ema sai hetkeliselt terveks. Mitte just seal telgis, vaid siis, kui ta koju tuli ja ütles, et „Jumal, ma pean oma lapsi üles kasvatama, aita mind!“. Nii et, neljakümneaastaselt sai ta terveks ja elas 90 aastaseni. Tal oli kaks korda südamerabandus ja arstid ütlesid, et kui tal see veel kord juhtub, siis ongi kõik. Ja lisaks veel neerud olid läbi ja üldse kogu organism. Ikka kõikidest läbielamistest. See tervenemine oli absoluutne ime,“ jutustas Harry Leesment.

Veel teinegi tõeline ime juhtus tema elus, kui koos abikaasa Jackiega palvetati oma vaegkuulmisega väikese tütre eest. Üleöö hakkas piiga kuulma ning on tänaseks päevaks tõusnud hinnatud muusikuks Austraalias.

Tänu oma isiklikele kogemustele kurtidega ja vaegkuuljatega (Harry Leesment on isegi sellega kimpus olnud), on nad abikaasaga pühendanud suure osa oma misjonitööst just selliste inimeste aitamisele.

Jumal pole kuskile kadunud

Kogu hingega Jumala juhitud teele astumine ei tulnud tal aga sugugi nii lihtsalt nagu esiti arvata võib. Kuigi põgenikena käidi jutlusi kuulmas ning ema tervenemine oli elavaks tõestuseks, vajas 14. aastane nooruk mingit tõestust ka enda jaoks.

„Ma käisin lõpuks ise kuue kilomeetri kaugusel kirikus. Otsisin Jumalat, sest isa mul polnud. Need inimesed seal olid küll kõik väga armsad, kuid nad ei osanud mind juhatada. Ja siis, 14. aastaselt küpsesid minus põhimõtted. Esiteks, kui Jumal on olemas, siis pole ta minust huvitatud. Teiseks, kui ma teda ei leia, siis järelikult pean ise enda eest välja astuma (Harry Leesment muigas, et „tõeline eesti mees!“), kolmandaks, ma olen inimeste vastu kena, kuid ma kasutan neid ära ning viimaks, ma ei abiellu iialgi, sest see on liiga suur vastutus.

Ja lähen siis uuesti sinna palvetelki koosolekule, kindlasti oli seal koos kuskil kaks tuhat inimest, kui Ameerikast tulnud jutlustaja hakkab äkki rääkima ühest noorest inimesest, kes jumalat ei leia ning loeb üles kõik minu põhimõtted. Ja lõpuks ütles karmi häälega, et „ja see oled sina!“. Ma samal ajal mõtlesin, et kuidas ta küll teab, sest ma pole neid punkte mitte kellelegi rääkinud. Järelikult Jumal teab, ta on olemas ja ta on öelnud. Ja siis mõtlesin, et kas olen tõesti oma elu hukka ajanud, vähemalt kavatsus oli. Siis ma palvetasin ja palusin, et Jumal võtaks mult selle patukoorma pealt ära. Ja sel hetkel oli lausa füüsiline tunne, et keegi on mult suure raskuse seljast ja hingelt ära võtnud. See kerge ja puhas tunne kestis mitu nädalat,“ rääkis ta.

Uuesti sündunud

Sellest hetkest alates noore mehe elu muutus, ta sündis uuesti. Harry Leesment tunnistas, et sealt peale muutus Piibel tema jaoks elu käsiraamatuks ja seda mitte lihtsalt sõnakõlksuks. Põnevusega Piiblit uurides avastas ta, et oma põhimõtetega oli ta valinud elus hoopis vale suuna, sellise, mis viib vaid kannatuste ja vaevani.

„See oleks olnud kindlasti minule saatuslik ja teistele väga ebameeldiv. Juhtunud muudatus oli selline, et korraga ma sain aru, et kõik, mida ma seni olen mõelnud, ongi mind viinud sellele teele, et kuskil peab olema mingi teine allikas, kust saada õiget eluviisi seletust.“

Ka Jackie Leesment lisas, et ilma Kõigekõrgema juhatuseta oleksid nad abikaasaga kindlasti lahku läinud.

„Esimene katsumus ja isekuse õppetund oli mul elus siis, kui ma kahe väikese tütrega olles mõtlesin, et ma pole selles abielus õnnelik. Mõtlesin, et jätan Harry maha, võtan lapsed ja lähen ära. Ja siis ma kuulsin Jumala häält. See ütles, et „sa Jackie, ei lähe kunagi kuskile. Sa jääd siia oma abikaasaga. Sa pole abiellunud Harryga selleks, et sa teeksid ennast õnnelikuks, vaid ma soovin, et sa teeksid oma abikaasa õnnelikuks.“ Ja ma küsisin temalt, kuidas siis seda teha ning Jumal soovitas mul uurida asja Piiblist. Et sealt ma leian, mis tõeliselt õnnelik ja edukas abielu on. Tõesti, Piibel on tõeline elu entsüklopeedia, ükskõik, mille kohta, kas elu, abielu, seksi, laste kasvatamise või töökoha kohta,“ rääkis Jackie Leesment avameelselt.

Isekus viib valele teele

Tänu Jumala juhatusele sai Jackie Leesment oma abielu pingeid ja stresse leevendama hakata, õppides sealjuures jätkuvalt, kuidas maha koorida enda isekus ning olla avatud kõrgemale juhatusele.

Tema abikaasa silitas samal ajal hellalt naise põske ning märkis kogu südamest, et nüüdseks juba 46 aastat koos elatud elu on liikunud aina paremuse suunas. Ületatud takistused ja koos kasvamine on teinud ühise tee hindamatuks, muutnud omavahelise suhte sügavaks sõpruseks ja koostööks. Laabunud on muugi elus ning nüüdseks tegutsevad mõlemad pastoritena ja misjonäridena kõikjal maailmas. Olles aga andnud oma elu ja tegevuse juhtimise Kõigekõrgemale, leidsid nad seeläbi hingele rahu ja elule sihi.

Abikaasad märkisid oma rikkalike elukogemuste baasil, et kõige olulisem ja peamine ongi oma isekusest loobumine. Inimesele on antud enda ümber väike ring, ala, kus ta saab omal valikul tegutseda, luua vastavalt oma tahtmisele enda maailm. Ja vaba tahe, kuidas selles ringis elada. Kas püüad ise ehk siis isekalt kõike korraldada või annad ohjad Jumala kätte. On vaba tahe, mitte sundus, valida endale põrgu või taevas.

Inimesed suure algustähega

Paari juures võlus kõige enam nende siirus ja ausus ning julgus näidata ennast ekslike ja ebatäiuslike inimestena. Nad ei häbenenud tunnistada, et kogemustest hoolimata tuli neilgi elus ette mitmeid olukordi, kus isekus tahtis ikka oma pead tõsta ning põtkida Kõigekõrgema juhatuse vastu. Aga just see teebki nad ehedaks ja armsaks, paneb neid sügavalt austama ning lubab võtta vastu nende jagatud õpetusi. Nad on tavalised inimesed meie, tavaliste inimeste hulgast, kelle eeskujust sünnib lootus.

Ja veel – oma keha näevad nad Jumala loominguna. Jumal on keha disainer, seega suudab just tema selles viltu kiskunud osi korrastada ja logisema hakanud detaile jälle paigale sättida.

Oli äärmiselt värskendav kohtuda inimestega, kes näitasid kogu oma olemisega, mida tähendab tõeliselt enda armastamine ning sügav alandlikkus. See pole egoistlik eneseupitamine ega orjalikkus, vaid enda kui Jumala kunstiteose armastamine ning kellegi oma minast suurema tunnustamine ja tingimusteta usaldamine.

Uus arusaam Jumalast

Kui keegi räägib Jumalast, Kristusest, usust või Piiblist üldse, tekitab see suurel osal tänapäeva inimestes alateadlikku tõrget või vastuseisu. Teemasse süüvides võib mõista ka miks. Läbi sajandite on Jumalast räägitud kui karistajast, midagi tegema sundijast ning tema nime on kasutatud hirmutamiseks. Samas on ka kogu usuõpetus olnud pelgalt ajuloputusena kõlav teooria, mida kellegi räägitud kogemused imedega pole sugugi usaldusväärsemaks muutnud.

Jackie ja Harry Leesment on inimesed, kes suudavad sajandite vanust ja kivistunud arusaama Jumalasse kardinaalselt muuta. Jumal pole nende sõnade läbi hirmutaja ja karistaja, vaid sõber ja nõuandja, kes aitab saada inimesena õnnelikuks. Ka kristlus pole nende väitel pelgalt teooria, vaid igapäeva elus rakendatav meetod. Kõik see pole sugugi ainult ilus jutt, vaid mõlema viljakas elustiil.

Armastus ootab tuppa kutsumist

Parim tõestus Jumalasse uue lähenemisviisi õigsuse kohta on abikaasade Leesmentide elutee ja omavaheline suhe. Sellele lisab kaalu ka nende õpilase, Põltsamaal Jordani koguduses pastorina töötava Meelis Maikalu perekond, kes on lausa kadestamisväärselt ühtehoidev, soe ja enda ümber armastust kiirgav.

Kui aga neist näidetest ei piisa, tuleb jääda hästi vaikseks ning kuulata, mida siis enda süda selle kõige peale ütleb. Üllatav, kuid süda tunneb, kuidas tasahilju hakkab sees kerkima rõõm. Ja kasvab teadmine, et uus vaatenurk usuteemale on just see õige, tänasel päeval niivõrd vajalik ja tegelikult kõikide poolt tagaigatsetud uus suund elule. Lisaks võib kõhklusteta tunnetada, et nende inimeste suu läbi öeldu on taevastest kõrgustest pärit. Ja tunned, et lootus ja Kõigekõrgema armastus inimeste vastu polegi kuskile kadunud, vaid ootab enda sisse kutsumist.

HELVE TAMM

• < Eelmine
• Järgmine >