Nelipühiliikumise ajalugu Eestis

Igal liikumisel on mingisugune algusdaatum. Nii ka nelipühi liikumisel. Ajalukku on kirjutatud, et esimene Eesti nelipühi kogudus asutati 1909. a Narvas. Ometi näitab kiriku ajalugu, et kõikjal, kus vaimulik ärkamine evangeeliumikuulutuse mõjul aset leiab, esinevad ka kristlikele kogudustele sarnased nelipühilikud elamused.

18. SAJ VAIMULIK ÄRKAMINE EESTIS

Teatavasti toimus Eesti rahva esimene vaimulik ärkamine 18. saj esimesel poolel, kui hernhuutlus ehk vennastekoguduse liikumine 1729. a Christian Davidi ja ta kaaslaste läbi Eestisse jõudis. Ajalookirjutajad ütlevad, et "otsekui nelipühituul oleks üle maa puhunud". Evangeeliumikuulutuse mõjul tulid inimesed patutundmisele ja otsisid nuttes ja paludes armu ja päästmist. Kes seda leidis ja Jumala Vaimu uuendavat väge tundis, hakkas valju häälega Jumalat austama ja tänama armu eest, mis Jeesuse lunastustöö läbi talle osaks sai. Armusaanute rõõm olnud nii suur, et see nakatas üha uusi rahvahulki ja ärkamine aina levis. Hooneis polnud rahvale enam ruumi. Koosolekuid peeti lausa lageda taeva all. Selles ärkamises tuli ette ka puht nelipühalikke elamusi. Kõneldi prohvetlikult keeltes, tuli ette tervenemisi ja nägemusi ning muid imetähti. Eriti haaras liikumine Saaremaad ja Kuressaare ümbrust, kus Piibli tõlkija Johann Gutslaffi poeg Ebehard Gutslaff oli superintendendiks. Tema oligi selle liikumise hingeks Saaremaal, kus ta 5. oktoobri ööl 1747.aastal vangistati. 2. veebruaril 1749. a suri Ebehard Gutslaff usumärtrina.

NELIPÜHILIIKUMISE ALGUS EESTIS

Läänemaa ärkamine algas Noarootsis ja Vormsi saarel tänu Rootsist tulnud kooliõpetajatele-misjonäridele, kes jõudsid Tallinnasse augustis 1873. Need mehed olid Thoren ja Lars J. Österblom. Ärkamine, mis levis Eesti rootslaste seas, levis varsti ka Haapsalu, Ridala, Hiiumaa, Tallinna ja Pärnu eestlaste hulgas. Ka selles ärkamises esines tihti nelipüha tuulte puhanguid. Usklikuks saanud täitusid Püha Vaimu rõõmuga, mis väljendus käteplaksutamises, hüppamises, taevalikes nägemustes, ka keeltes ja prohvetlikult rääkimises. Läänemaa ärkamisest sai alguse Eesti vabakoguduslik töö.

1900. a sai Ahja mõisa omanik proua M. von Brasch Saksamaal olles allianssnelipühi liikumise koosolekul usklikuks. Eestisse tagasi tulnult hakkas ta ühes omas majas, mis asus Tartus Aleksandri tänav nr.22, koosolekuid korraldama ja kutsus jutlustajaid Saksamaalt, Śveitsist, Inglismaalt ning mujalt. Jutlustajad kuulutasid nelipühi evangeeliumi, et Issand veel käesoleval ajal ristib Püha Vaimuga ja jagab vaimuandeid nagu vanasti. Puhkes vaimulik ärkamine, kus paljud said päästetud ja mitmed Vaimuga ristitud. Liikumine haaras hulki. Peagi jäi koosolekute ruum Braschi majas kitsaks. Proua von Brasch ehitas oma krundile, mis asus Aleksandri 26, uue suure palvela, mis koos rõdudega mahutas ligi 1200 inimest. Palvela valmis 1906. a. Siin peeti suuri koosolekuid ja konverentse, hulgad tulid usule.

Umbes samal ajal või hiljem ulatus nelipühi sõnum Püha Vaimuga ristimisest ja vaimuannetest Tallinna. Ka siin algatasid liikumise sakslannad. Esialgu peeti koosolekuid Toom-Vaestekooli tänava 21 Kruusenbergi korteris ja Väike Tartu maantee 13 Hacke majas. Kui liikumine levis ja korterid kitsaks jäid, ehitasid õed Hacked oma maja alumise korruse palvesaaliks. See palvela avati 1910. a oktoobrikuus.

Narvas ja Ingeris tekkis nelipühi ärkamine peamiselt Soome vendade töö viljana. Iseseisva kogudusena alustati 1909. a sügisel. Aastatega edenes koguduse töö nõndapalju, et kolmekümnendateks aastateks oli narvakatel kaks palvelat, kolm üüritud palvesaali, kaks kutselist jutlustajat ja mitmeid häid kuulutajaid vendi. Ingerimaal oli neil suur palvela Vanakülas ja palvesaal Kalliveres, kus tegutses ka pühapäevakool ja lühemat aega ka keelpilliorkester. Koguduse tööpunktid olid Rakveres, Jõhvis, ning Narva-Jõesuus.

Eesti nelipühi ärkamisse tõi suure muudatuse Rootsi nelipühi misjonäride tulek Eestisse 1922. - 1926. a. Yngve Valdemar Ölvingsson tuli Eestisse 1922. a sügisel ja soovis vene keelt õppida, et Siberisse misjonäriks minna. Kuid Jumal tahtis teisiti. Ta leidis Noarootsis ja Riguldis usklikke, kes tulid usule juba 40 aastat tagasi endiste Rootsi misjonäride kuulutamise kaudu. Need inimesed rõõmustasid Ölvingssoni tuleku üle väga ja korraldasid palju pikki vaimulikke koosolekuid. Kahekuulise töö järel saatis Issand ärkamisi mitmesse külla ja 1923. a kevadel toimus mererannal esimese 37 inimese ristimine. Tol ajal oli ka ärkamise vastaseid. Käidi politseile kaebamas, et paljude koosolekute pärast jäävat tööd tegemata ja loomad talitamata. Ühes kohas käis politseinik isegi usklikke üle kuulamas, eriti neid, kes olid Püha Vaimuga ristitud. Oma aruandes kirjutas ta, et «usklikud on mõistuse poolest normaalsed ja isegi väga targad». Teine politseinik avaldas rõõmu, sest tema teenistus olevat seetõttu kergemaks muutunud. Salapiirituse vedajaid ja sellega hangeldajaid olevat tublisti vähem ning usklikud maksvat korralikult makse. Tema arvates oli ärkamine kogukonnale kasulik ja soovis sellele edu.

Kindlama kuju sai Hiiumaa nelipühi liikumine kui Rootsi vennad Nils Kastberg ja Elof Hansson 1923.a varasuvel Kärdlasse tulid. Jumala abiga saadi 1924. a juba alustada ka oma palvela ehitamist, mis 27. oktoobril samal aastal ka sisse õnnistati. Hiljem laienes töö ka Saaremaale, tekkisid tööpunktid Sõrve poolsaarel, Muhus ja Tagavere ümbruskonnas.

1924.a alustas Ölvingssoni eestvedamisel ilmumist ka evangeelne kuukiri "Valgus". Ajakirja saatus on olnud sama raske kui meie eestlastest pagulastel. Vähestel on õnnestunud pärast okupatsiooniaega Eestisse tagasi tulla ja edukalt jätkata.

UUE SEADUSE TAGAJÄRJED

1936. a jõustus Eesti kirikute ja usuühingute uus põhiseadus ja uusi üksikkogudusi enam ei registreeritud. Nelipühi kogudused Eestis ei kuulunud ühisesse liitu, vaid tegutsesid vaimulikus osaduses nagu Rootsiski, sellepärast tuli ühineda Evangeeliumi Kristlaste Vabausuühingute Liiduga selle lugupeetud juhi K. L. Marley ja liidu lahkel nõusolekul. See sündis 1937. a.

Kuigi nelipühi koguduste ühinemine Vabausuühingute Liiduga andis täieliku tegevusvabaduse, oli üleminekuaeg siiski suureks tagasilöögiks üldisele nelipühi tööle Eestis. Osa liikmeid ei ühinenud uuesti loodud usuühinguga, vaid jäid eemale. Näiteks oli Viljandi nelipühi koguduse liikmete arv 1936. a lõpul 150 liikme ümber, kuid aasta hiljem kuulus Viljandi Vabausuühingusse ainult 22 liiget, mis 1939. a lõpul langes isegi 13-ni. Siiski tegutseti hoolega ja sõbralikus vahekorras kõigi liitu kuuluvate kogudustega ja Jumal õnnistas nende tööd.

RASKED AJAD

Siis aga algasid rasked ajad. Saksa-Vene sõja puhkemisele järgnenud vene mobilisatsioon viis Venemaale kümneid noori vendi, kellest paljud jäid kadunuks. 1940. a sulges nõukogude okupatsioon ajakirja "Valgus".

Uued okupandid - sakslased andsid kogudustele esialgu tegutsemisvabaduse, kuid pärast 1944. a muutus taas kõik. Iseseisev töö kestis ainult lühikest aega. Juba 1945. a alguses kutsuti Eestis tegutsevate usuristimist tunnustavate koguduste esindajad Moskvasse. Seal ühendati kõik Eestis tegutsevad baptisti, nelipühi, evangeeliumi kristlaste ja priikogudused Moskva Evangeeliumi Kristlaste Baptistide (EKB) Liiduga. Algas uus ajajärk, kus tuli tegutseda Moskvast saadud eeskirjade järgi. Tallinna kogudused tegutsesid siiski oma endistes palvelates. 1950. a septembris tuli jällegi suur muudatus. Koguduste kirikud ja palvelad võeti valitsuse poolt ära ja anti ühiseks kasutamiseks Oleviste kirik, mis mitmeid aastaid oli kasutamatult seisnud ja lagunemas. Sinna moodustati siis ühendatud EKB kogudus 1900 liikmega. Tallinna Eelimi nelipühi koguduse liikmetest astus Oleviste ühendatud kogudusse 400 inimest. Koguduste ühinemise avajumalateenistus Oleviste kirikus toimus 17. septembril 1950. a suure pidulikkusega ja kirikutäie rahva osavõtul.

Vaatamata valitsevale olukorrale tegutses Oleviste kogudus sihikindlalt ja Jumala tões. Paljud said päästetud, Püha Vaimuga ristitud ja haigustest terveks. Vastased ei suutnud seisma panna Püha Vaimu tööd. See läks edasi vaatamata vastuseisule ja takistusele.

KIRIK PAGULUSES

Rasked ja keerulised arengud toimusid ka teisel pool Eesti piiri. Inimesed, kes pagesid vaid mõneks ajaks, pidid uue kodu leidma aastakümneteks. Pagulaslaagrid, uued kohanemisraskused - kõik need elati üle Taevase Isa õnnistava käe all. Jumalateenistusi peeti juba pagulaslaagrites. Hiljem tekkisid omad eestikeelsed nelipühi kogudused paikades, kus oli rohkem eestlasi. Paljudes kohtades polnud küll päris oma pastorit, kuid jumalateenistused siiski toimusid - kas käidi ise kaugemal või tuli külalispastor teenima.

1950ndatel aastatel, mil võõrsil elavate eestlaste elu hakkas stabiliseeruma, kujunes välja ka koguduste elu - oma koorid, orkestrid, laste- ja noortetöö, alustati taas ajakirja "Valgus" väljaandmist. Jätkus ka pidev palve kodu-Eesti vabaduse eest.

 TAGASI EESTISSE

1983. a toimusid Torontos Eesti Piiblipäevad. Seal olid kõnelemas ja loenguid pidamas ka pastorid Harry Leesment Austraaliast ning Märt Vähi ja Allan Laur Kanadast. Neid ühendas see, et kõigil olid eestlastest vanemad, kellel õnnestus nõukogude okupatsiooni eest 1944. a Eestist põgeneda. Kord lõunalauas istudes teatas Märt Vähi Allan Laurile ja Harry Leesmentile: "Tuleb päev, mil me hakkame koos töötama. See saab olema Eestis." Mõne aasta pärast see päev saabuski.

Esimene koos tehtud külaskäik Eestisse toimus 1989. a. Järgmisel, 1990. a suvel korraldati  Tallinnas Pirita Purjespordikeskuses suure osavõtjate arvuga vaimulik seminar, mis kestis viis nädalat. Esimene veeristimine toimus samal suvel Tallinnas EKP Keskkomitee ees olevas basseinis.

Seminari tulemusel küpses kolme väliseesti pastori südames otsus tulla Eestisse elama ja alustada siin taas nelipühiliikumisega.

Seoses selle otsusega toimusid 1990. a ka läbirääkimised mõndade teiste seni Eestis tegutsenud kirikute esindajatega – nii Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liidu tolleaegse presidendi Ülo Merilooga kui ka Metodisti Kiriku tolleaegse superintendendi Olav Pärnametsaga. Kohtumisel viibis ka pastor Rein Uuemõis Oleviste kiriku esindajana. Kolme väliseestlast esindas Märt Vähi. Koosoleku lõpus lepiti kokku, et Allan, Märt ja Harry on Eesti vaimulikule maastikule teretulnud. Märt Vähi kommenteerib seda jutuajamist öeldes, et kui olemasolevad kirikud oleksid nelipühi kiriku taasrajamisse suhtunud eitavalt, poleks tema Eestisse tulnudki.

SÜNNIB UUS KIRIK

Kolm perekonda kolisid 1991. a juulis Eestisse ning esimene jumalateenistus peeti augustis Sakala keskuses, tollal "Karla katedraali" nime all tuntud majas, nädal enne tankide sissesõitu Tallinnasse. Alustati Eesti Kristliku Kiriku (EKK) nime all. Hiljem lisandus nimele täpsustav määratlus ja alates 1994. a kannab kirik nime Eesti Kristlik Nelipühi Kirik (EKNK).

Pastoritele, kes tulid Eestisse, oli see tagasitulek koju ja vana, oma isade töö jätkamine, paljudele eestlastele oli see aga täiesti uue kiriku sünd. Tegelikult oli üks lõng ajalookangas lihtsalt taas kokku sõlmitud.

PRAEGUNE OLUKORD

Praegu on Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku (www.eknk.ee) enam kui 30 koguduses üle 4000 inimese. On nii eesti- kui venekeelseid kogudusi. Alates 2004. a juhtis kirikut piiskop Ago Lilleorg, kes sai kirikujuhiks pärast Allan Lauri surma. Alates 2016. a on kirikujuht Alur Õunpuu.

Harry Leesment pöördus tagasi Austraaliasse 1999. a novembris ning töötab endiselt vaimulikuna, jagades Jumala Sõna nii Austraalias, Hiinas, Siberis kui Kaug-Idas. Samuti on ta mitmeid kordi külastanud Eestit ja siinseid nelipühikogudusi.

Piiskop emeritus Märt Vähi tegeleb alates 2001. a sõltuvushaigete meeste rehabilitatsiooniga Põhja-Eestis asuvas Lootuse Külas (www.lootusekula.ee/).

Nelipühi kiriku toetusel alustas 1995. a tööd kristlik raadio nimega Raadio7 (www.raadio7.ee). Noorteorganistasioon Vabadus: Noorte Liikumine (www.vabadus.org) oli üks suuremaid noorteliikumisi Eestis. Samuti on kirikus eraldi valdkonnaks vanglatöö ja alkoholist või narkootikumidest sõltuvuses olevate meeste rehabilitatsioon (www.lootusekula.ee). Kirik tegeleb puuduses olevate inimeste abistamisega ning on ühtlasi saatnud oma misjonäre Venemaale, Astrahani, Dagestani, Setumaale, Soome jm.

Eesti Kristlik Nelipühi Kirik on Eesti Kirikute Nõukogu (www.ekn.ee) ja Eesti Evangeelse Allinasi (www.allianss.ee) liige.



Kommentaarid  

#1 Retbatt 2018-01-30 00:26
Amoxicillin Clav Side Affects Orlistat Xenical viagra cialis Zithromax Recommended Dosage Cialis Hypertrophie Prostate
Tsiteeri

Lisa kommentaar

Turvakood
Värskenda