Kadri Kadastik: "Koos Jumalaga olen kõigeks võimeline!"

Alljärgneva loo rääkis Kadri koguduse noorteõhtul 15. veebruaril 2007. a. 

"Umbes kaks aastat tagasi külastas Põltsamaad grupp noori Taani piiblikoolist. Nad käisid ka koolis inglise keele tundides rääkimas suhtlemisoskustest, alkoholiprobleemidest ja muust. Tahtsin neid veel näha. Sain teada, et nad on Jordani Koguduses mingil noorteõhtul. Ma läksin sinna, ise ka ei tea, miks, ilmselt lihtsalt uudishimust.

 

Tore õhtu oli, ma sain nendega rohkem tuttavaks ja läksin ka järgmistele üritustele, mida nad korraldasid. Nad veetsid Põltsamaal nädala. Kui neil oli aeg lahkuda, saime teada, et üks neist saab jääda meiega veel kuuks. See oli Lauren, kellega mul oli juba eelnevatel noorteõhtutel hea side tekkinud. Kogu see aeg temaga koos oli imetore, ma õppisin palju, kuulsin Jumalast ja nautisin lihtsalt head seltskonda. Ühel laupäeva õhtul, kui kohtusime jällegi kiriku juures, et lihtsalt koos olla, küsis Lauren minult, et kas ma lähen pühapäeval kirikusse. Ja ma mõtlesin, et miks mitte, see ei võta minult midagi, võib ju. Ma läksin eelarvamusteta, mõtlemata, et see on mu esimene ja viimane kord kirikus, ma lihtsalt läksin. Läksin ja jäin.

 

Tihti räägivad kristlased imedest ja suurtest muutustest oma elus. Olen neid kuulnud ja tänan Jumalat nende eest. Vahel aga tekib küsimus, et miks minu elus ei ole olnud sellist imet, miks minu elu ei ole pärast kristlaseks saamist totaalselt muutunud. Olen küsinud endalt, et kust ma siis tean, et on olemas Jumal, miks ma üldse usun.

Pean tunnistama, et suutsin vastuse neile küsimustele sõnadesse panna alles eelmisel nädalal. Põhjus, miks ma usun, on see, et olen kogenud Jumala tingimusteta armastust inimese vastu. See on midagi, mida ükski inimene ei saa pakkuda, sest inimese tunded sõltuvad teiste tunnetest. Jumal aga armastab meid ka siis, kui meie Teda ei armasta, ei hooli, ei tunne, ei tunnista Teda, ei otsi Teda. Jumal armastab meid hoolimata sellest, mida meie teeme, ja ta andestab meile kõik, absoluutselt kõik.
Minu elus ei ole olnud suuri imesid, aga kui mõelda, siis see Jumala tingimusteta armastus ongi juba ime ja imelised on ka need muutused, mida Jumal on minu sees korda saatnud.

Minu elu pole kunagi pöördunud pea peale, aga siiski on ka minu elu muutunud sellest ajast, kui ma sain kristlaseks. See on hämmastav, kuidas Jumal on laiendanud neid piire, mida ma iseenesele olin seadnud. Ma tean nüüd, et koos Jumalaga olen võimeline tegema asju, mida iial võimalikuks ei pidanud. Jumal teab, milleks meist igaüks võimeline on ja me kõik oleme ilmselt tunduvalt võimekamad, kui arvame. Seega ole valmis ja tea, et kõike võib juhtuda.

Kui küsida inimeste käest, et millesse nad usuvad, siis tihti on vastuseks, et usun iseendasse, mul ei ole vaja Jumalat, ma olen ise kõik, mida vajan. Kristlasena usun ma muidugi Jumalasse, aga ka iseendasse ja seda seepärast, et tean, et Jumal on minuga, ja et koos Jumalaga olen kõigeks võimeline, ma tean, et mu elul ei ole piire. Ma ei pea muretsema enda võimete, oskuste, teadmiste, mitte millegi pärast, sest Jumalal on seda kõike küllalt mulle ja kogu maailmale. Tema on see, kes annab mulle kõik, mida vajan ja rohkemgi veel!"

Lisa kommentaar

Turvakood
Värskenda