Kertu Nool: "Jumalaga koos juhtuvad täiega hullud asjad!"

avaldatud 28.02.07 10:59

Kertu rääkis alljärgneva loo koguduse noorteõhtul 15. veebruaril 2007. a. 

"Kui olen vahel oma eakaaslaste käest küsinud, et kellesse või millesse sa usud, siis vastus on sageli: „Iseendasse.” Ja kui küsin arvamust Jumala ja kristluse kohta, siis saan enamasti vastuseks, et Jumalat pole olemas. Arvatakse, et kristlased on nõrgad. Et neil on vaja mingit väljamõeldud Jumalat, kellele toetuda, sest ise nad ju hakkama ei saa. Tegelikult, sisimas usuvad paljud, et on olemas midagi meeletult üle mõistuse piiride...

Kui ma väike olin, ja midagi väga-väga kartsin, siis ma palvetasin. Ma ei teadnud midagi kirikutest, maailma loomisest, pastor Meelisest. Aga teadsin, et on olemas keegi väljaspool seda maist elu. See oli minu jaoks sama loomulik, kui on päkapikkude olemasolu väikesele lapsele.

Nüüd on sellest oma kümme aastat möödas. Olen Jordani koguduses käinud umbes kaks aastat. Sattusin siia tänu grupile Taanist. Tulin ühel pühapäeval, mõttega, et see on ainult see üks kord, rohkem ma siia ei tule. Kuid Riho, kes tol päeval jutlustas, lausus midagi, mis pani mind tõsiselt mõtlema. Ta ütles:” Keegi teist ei ole siin täna ilma põhjuseta. Jumalal on igaühe jaoks plaan.” Ja see oli esimene kord, kui sain aru, et Jumal armastab meid igaüht eraldi ja me kõik olemegi meeletult tähtsad. Ja ma läksin kirikusse ka järgmisel pühapäeval, ja ülejärgmisel... 2006. aasta suvel sain ristitud.

Olen kristlane, ja ma ei ole nõrk! Kirikusse tulles ei pea ma kapuutsiserva alt piiluma, et äkki keegi näeb ja siis mõtleb: „Appi! Ta läheb kirikusse. Ta on vist mingi imelik...”

Kui meil on vahel suuremad noortekad, kirikus on palju kooliõpilasi ja on palvetamise aeg, siis ma võin julgelt langetada pea, sulgeda silmad, ja minu jaoks ei eksisteerigi enam midagi muud peale Jumala. Temaga koos ei pea midagi kartma.

Sa ei tea, kas Jumal on olemas. Aga kui elad oma elu Piibli õpetuse järgi, ei kaota Sa mitte midagi. Kui Sa sured, ja avastad, et Jumalat ja elu pärast surma polnudki, siis oled sa siiski elanud täisväärtuslikku elu. Ent kui Sul on võib-olla veidi lõdvad elukombed, tarbid ülearu alkoholi või muud sellist, ja Sa ei saa enne oma maise elu lõppu päästetud, siis mis saab, kui Jumal ikkagi on olemas...? Kas tead, kui jube on põrgus?

Ja kui Sa tunned enda sees miskit kummalist, võib-olla täiesti uut tunnet, siis ära suru seda alla. Jumalaga koos juhtuvad täiega hullud asjad! Jumalaga koos tunned kogu aeg, et su südames on rahu. Tunned sageli seda meeletut õnnetunnet, mis tuleb justkui eikusagilt ja täidab Sind üleni.

Ja pealegi, normaalsed inimesed käivad pühapäeval kirikus!"

• < Eelmine
• Järgmine >